Mul pole aimugi, mida ülejäänud erakonnakaaslased asjast arvavad, aga minu arvates oleks väga positiivne Estonian Airi müümine Infortarile, rääkis Reformierakonna juhatuse ja endine Estonian Airi nõukogu liige Valdo Randpere.
- Reformierakonna juhatuse liige Valdo Randpere. Foto: Raul Mee
„Nii väikeste sihtkohtade arvuga nii väikselt opereerida, see on selline ne rõba ne mjasa (ei kala ega liha – toim),“ ütles Randpere, kelle hinnangul on praegune situatsioon lennufirmale väga ebamugav.
Randpere rääkis, et Estonian Airi tegevust püüti laiendada siis, kui ta oli lennufirma nõukogu liige ja ettevõtte juhiks sai kõrgepalgaline Tero Taskila.
Randpere hinnangul oli Estonian Air enne Taskila tulekut umbes samas seisus nagu praegu ning opereeris samuti väikese mahuga. „Enamus mäletab seda, kuidas uhke Eesti kroonijuveel lasti allavett Tero Taskila poolt. Nii see päris ei ole. Kui riik poleks seda välja ostnud, oleks ta läinud pankrotti. See on ainukene variant, mis on veel halvem.“
„Minu arust on märgiline ka see, et pärast kolmeaastast näljakuuri räägib ka praegune EA juht sellest, et tegelikult oleks ikka vaja 15-20 lennukit. Ma arvan, et tal on õigus. Seda enam, et see jutt kõlab nagu see, mida 2011 püüti teha - kriisist välja ekspandeerida.“
Randpere jätkas, et kui vaadata EA varasemaid aastaaruandeid, oli aastatel 2004-2009 probleem, et isegi neil aastail, kui teeniti pisikest kasumit, tuli see enamasti ühekordsest vara müügist ja samal ajal ei investeeritud EA põhitegevusse praktiliselt midagi. „Ime siis, et firma 2010 pankroti ääre peale oli jõudnud,“ ütles ta.
Seetõttu oleks Randpere hinnangul väga positiivne, kui Infortari ja Tallinna Sadama tehing saaks teoks. Tema hinnangul võiks anda Tallinki ja Estonian Airi ühinemine võimsa sünergia. Ülemaailmses laevaühenduste edetabelis on Eesti esimeste seas, aga lennuühenduste poolest kaugel maas.
„Kui Tallink suudaks Estonian Airiga ka samasugust imet korda saata, nagu nad omal ajal saatsid Tallinkiga ja Silja Line' iga, oleks see Eesti majandusele tohutu pluss,“ ütles Randpere.
Ta tõi näiteks Läti, kus on hästi toimiv lennuühendus olemas ning seal kasvab majandus Eestist kiiremini. Lätis ei läinud lennuühenduste loomine samuti kergelt, aga Eestis jäeti see etapp poolikuks. 2012. aastal vallandati Taskila ja kutsuti tagasi ettevõtte nõukogu.
„Mida Taskila tegi, oli sama, mida teeb Airbaltic ja Finnair, see mudel ei olnud ju iseenesest vale,“ lisas ta.
Randpere rõhutas, et see on tema seisukoht EA teemal. „Mul pole aimugi, mis ülejäänud erakondlased sellest asjast arvavad,“ teatas ta.
Äripäev küsis eile peaministrilt Taavi Rõivaselt, kas Infortar tohiks soetada enamusosaluse Estonian Airis ning millistel tingimustel valitsus selle heaks kiidaks. “Valitsus ei ole Estonian Airi küsimust arutanud ega ühist seisukohta kujundanud,” teatas valitsuse pressibüroo meedianõunik Helin Vaher.
Hiljem selgitas valitsuse meedianõunik Vaher ajakirjanikule, et sel teemal oleks ennatlik hinnanguid anda enne, kui kõigi osapooltega pole räägitud. Tegu on hästi olulise teemaga, sõnas Vaher.
Ka reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd väitis, et fraktsioon ei ole seda küsimust veel arutanud, need arutelud seisavad ees.
Seotud lood
Tallinki suuromanik Infortar uuris võimalusi omandada lisaks Estonian Airile ka Leedu lennufirma Air Lituanica, kuid tehing jäi katki.
Usaldusväärse erainvestori leidmine Estonian Airile on vältimatu samm, sõnas endine majandusminister Juhan Parts.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.